23. okt 2018

Maa oli märg ja metsad udus, õde kambris kinnast kudus...


Nende Kersti Merilaasi luuleridadega avasid maanaised oma kindanäituse Saare raamatukogus. Kõigil, kellel asja raamatukokku, Kääpa teenuskeskusesse või kohalikku perearstipunkti - astuge julgelt ka meie kindaid kaema! Näitus jääb üles detsembri alguseni. Seega, tulge julgelt inspiratsiooni saama!


Piltidel Kodavere kindad, mis olemas Eesti Rahvamuuseumis

Maanaised said täna väga toreda üllatuse osaliseks - meile tuli külla Mustvee Käsitööklubi! Riina Müürsepa eestvedamisel käivad Mustvee prouad koos ja nagu me kuulsime, teevad igasugu ilusaid asju valmis. Selgus, et ka nemad on mõned aastad tagasi oma kindanäituse kokku pannud ja äratundmisrõõmu oli mitme mustri juures. Kingituseks tõid nad meile aga Muhu pättide tegemise õpetuse - et kui käed soojas, tuleb ka varbad sooja panna.


Kui kindad uuritud, ootas kohvilaud, kus vahetasime muljeid tehtud tööde üle; mida tulevikus veel plaanida võiks ja rääkisime ka meie seltsi arengukavast. 
Lugesime ühiselt lõigu raamatust "Kindad. Õnnetähest männakirjani", kus räägiti kinnastega seotud uskumustest. Igapäevaelus kanti kindaid vöö vahel - ikka kaitseks. Kinnas pidi kaitsma ka inimese töövilja. Kevadel alustati külvamist kinnastatud vasaku käega. Kindast loodeti abi haiguste puhul. Kõhuvalu korral pandi kaerad labakinda sisse ning muljuti üheksa korda kõhtu. Kinnastel on olnud oluline osa ka pulmakommetes. 


Soovijad said rinda pista haak- ehk vedrunõela kurja silma kaitseks


Kääpa käsitööringi kingitus Eesti Vabariigile - selliseid lapitekke valmis ühistööna neli tükki


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar