Tuhat tänu Sulle, Viivi...

Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad,
tuul mängib lillelõhnaga,
mu ümber sala laulvad vaiksed leinad.
E. Enno

Armas õpetaja!

Juulikuu on täis pärnaõite ja valge ristiku magusat lõhna, mesilased sumistavad õites ja linnud laulavad endiselt võimsalt igapäevast lauluviisi. Elu oma igapäevases võlus, valus ja lihtsuses. Kas jõuame kõike märgata, endasse ammutada, mäletada...

Sina jõudsid.
Sa jõudsid olla ka innustaja, kirjutaja, jutustaja. Sa jõudsid olla meie väikese kogukonna oluline tugisammas; kelle poole alt üles vaadata; kellelt otsida tuge ilmaelu keerulistes küsimustes.
Sa teadsid, et meie küla ajalugu on oluline järeltulevatele põlvedele, et me teaksime ning tunneksime oma esivanemate juurte lugusid, oskaksime neid hoida ja hinnata.
Sina õpetasid tähelepanelikkust, kaastundlikkust, õiglust ja et ülekohus teeb haiget kõigile. Elus tuleb käia lahtiste silmade ning avatud südamega.

Täna põleb Kääpa võidutule altaris küünal Sinu mälestuseks.
Tuhat tänu Sulle tehtud tööde ning ühiste hetkede eest. Tänu Sinule on meie aja lugu hoitud. Meil on, mida meenutada, millest rääkida ning plaane teha.

Ajal on omad lood. Vahel rõõmsad ja vahel kurvad.
Head teed...

Viivi Lani 24.01.1940 - 08.07.2019