Südamega pael

Paelte punumine on üks väga tore ja teraapiline tegevus. Vanasti oskasid enam-vähem kõik maanaised noortest vanadeni erinevaid paelu punuda. Paelad leidsid ka tihedat kasutust igapäevaelus ning sageli kaunistasid ka tarbeesemeid.
Punasel villasel lõngal on uskumuste järgi kaitsev jõud. Vanarahvas räägib, et kui elus on raske aeg, pane punane villane lõng randme ümber ja kui see ühel hetkel lahti tuleb või ära kaob, on mure kadunud.

Maanaised punusid päranditunnis seekord südamepaela, kus kasutasid punast ja valget villast lõnga. Punumas oli noori tüdrukuid, emasid, vanaemasid kui ka noormehi. Enda punutud paelanäidise sai koju kaasa võtta, et vajadusel meelde tuletada ning uued paelad valmis punuda. Kas siis endale või kingituseks.

Paela võib kasutada ka järjehoidjana

Oli tore! Uute punumisteni!

Heiskame purjed!

Männikoorest laevuke kasetohust purjega

Purjetamishuvilised saavad maanaiste päranditunnis endale päris oma purjeka valmis meisterdada. Suvi veel ju kestab - peaks jõudma ühe veereisi teha küll!

Laeva meisterdamist juhendab maamees Andri, kes ootab huvilisi laupäeval Kasakamaja juures. Meisterdaja peab olema nii suur, et oskab ja julgeb noaga ümber käia. Ning vanema suunav abikäsi ning toetav pilk on ka abiks. Kui mõni täiskasvanu soovib lapsepõlve meelde tuletada, on ka tema oodatud. Tuleb ainult oma nimi ja vanus Magusa Elu kohvikus rahvamaja juures kirja panna, sest kohtade arv on piiratud!

Peale laevukese meisterdamise on päranditunnis muudki huvitavat - õpime ära vikatiga niitmise ning nobedad näpud teevad valmis toreda paela. Kohtumiseni!

Maanaised peavad päranditundi

Eelmisel suvel tegid maanaised heina. See oli üks osa meie kingitusest Eesti Vabariigile. Siis sai hein maha niidetud moodsaid vahendeid kasutades. Heinateo käigus tekkis aga meie lastel mõte, et kuidas see vikatiga niitmine ikkagi täpsemalt käib? Maanaised otsustasid - näitame asja ette! Nii kauaks, kui oskajaid veel on.

Vikat on teadupärast maal elades väga vajalik tööriist. Kui läbi rohu käies kleidiäär kippus märjaks saama, oli paras aeg vikat välja otsida. Kui ilusad kaared niites jäid! Vaikne niidusahin oli samuti kindel osa lapsepõlvesuvest.
Vikat on inim- ja loodussõbralik. Nõuab ainult hoolt ja tähelepanu.

Et niitmine õnnestuks, on vaja korras vikatit. Nüri tööriistaga pole mõtet rapsima minna. Aga kuidas saada endale hea ja korras vikat? Selleks tuleb tulla 10. augustil maanaiste päranditundi, mis toimub Kalevipoja Kojas vana Kasakamaja juures. Kõik need olulised nõksud näitab ette maamees Hendo, kellel pinnimine ja luiskamine korralikult käe sees.

Hendo on tegelikult kaevumeister, kelle tehtud on julgelt pooled meie küla kaevudest

Kui Sul nüüd kodus seisab vikat kasutult, siis otsi see välja. Tule päranditunnist läbi, Hendo näitab Sulle nõksud ette ja saadki niitmist alustada!

Vikati vars tehti kuusest, käepidemed aga pajust või toomingast. Käepidemete õige kuju saavutamiseks on need kinnitatud vanale vikativarrele. Enne külge panemist tuleb aga käepidet vees leotada, et see varrele ümber panemisel ära ei murduks.

Seega - pinnimiseni ning luiskamiseni laupäeval! Maanaised ootavad!