26. juuni 2019

Võidutule altari viies lugu

Eesti ja Mustvee valla lipud
Foto: Eveli Jürgenson
Laulu- ja tantsupeo tuli, mis praegu veel mööda Eestit Tallinna poole teel on, peatus hetkeks Kääpa külas, kus süüdati tuli võidutule altaril. Suursugusest sündmusest käisid osa saamas ka mitmed maanaised.Kui oli teada, et tuli meie altari juurde tuleb, kus tarvis ka altari lugu rääkida, sai mõtiskletud selle üle, et iga järgneva sündmusega tähendame üles uue loo altari kirjutamata raamatus. Seega, tule tulemisega kirjutasime üles viienda loo. Teisest ja kolmandast loost saab lugeda siit ning neljanda loo tähendasime üles möödunud aasta augustis.

Ilm oli päikeseline, vaikne ja pühalik - ilmataat on meid alati hoidnud. Kui meenutada eelmise aasta taasiseseisvumispäeva ilusat hommikut, mis varsti vihmale alla vandus ning presidendi vastuvõttu Kadrioru roosiaias, kus kõik kummikutes ja vihmakeepides olid sunnitud olema, siis ilmavingerpussid on meist õnneks mööda läinud. Loodame selle traditsiooni püsimisele ka tulevikus!

Tule ootamine
Foto: Toomas-Vahur Lihtmaa
Tule saabumine
Foto: Toomas-Vahur Lihtmaa
Tule hoidmine
Foto: Eveli Jürgenson
Tule süütamine
Foto: Eveli Jürgenson


Segakoor "Serviti" tervitas tuld lauludega "Kaunimad laulud", "Palve" ning "Tulgu tuuled" dirigent Ülle Sakariase juhendamisel.  Mustvee valla ainus segakoor osaleb ka XXVII laulupeol "Minu arm". Maanaised on samuti kooris esindatud - seega, koju jäävad maanaised peavad hoolega pöialt, et pealinnareis ikka kenasti läheks!

Linda Olmaru luges Anna Haava luulet.

Emakeel

Emakeel, su kaunis heli
sütitab mu südame,
tungib jumalikul tulel
minu põue põhjasse.

Sul on võim: nii leinalugu
kui ka hõiskav õnnehääl,
õhked õrnad, tormimõtted -
kõik täis elu sinu väel.

Kahetsen, et kaua oli
kaetud su ilu mull'.
Et sa harimata, vaene,
kuulsin eluhommikul.

Vihkamist ja vaenu valjut
tõotati mulle ka,
kui sind kallimaks ma keeltest
julgeksin kord pidada.

Pean sind kalliks. - Kasva, kasva,
ei sa ole õitsmas veel;
talv sul oli pikk ja vali,
minu armas emakeel!

Küll sind eesti pojad, tütred
võt'vad kaitsa, kasvata'.
Tulevikuilma kojas
saad siis auga helkima.

Näit'ma saad, et Eestlas s ü d a n t,
Eestlas v a i m u olemas, -
et on püha rahvustuli
Eesti põues põlemas.


Laulupeotulest jagati ka tulekiired meie laulu traditsioonide hoidjatele - Georg Filippovi lähedastele, Heino Sulgerile ning Ülle Sakariasele.

Päeva meenutama istutati tamm ning enne tule teele asumist sai jõudu koduleivast ning soolakurgist.
Veel mõned head sõnad teelistele ja läinud tuli oligi.

Aga milline oli tulealtari esimene lugu? Seda tegelikult keegi päris täpselt ei tea. Me teame seda, et altar valmis ilmselt 1937 või 38, oleme kuulnud mõnda lugu nendelt, kes veel mäletavad ning praegu tunneme aja puudutust.