Sooja käega ema pai!

Kindamaailm on nagu salamaailm. Lapsepõlvest tuleb meelde vanemate suur riidekapp, kus oli peidus suur kotitäis kootud kindaid. Vahel, kui kedagi kodus polnud, said kindad põrandale laiali laotatud. Esialgu oli lihtsalt imetlemine, aga siis hakkasid nad juba oma elu elama! Uhkemad ja värvilisemad muutusid hoobilt mõisaprouadeks, suured meeste kindad said mõisnikeks ning tagasihoidliku mustrikorraga kindapaarid jäid tavalisteks tegelasteks. Kindalapsi aga kotist miskipärast ei leidnud, need tuli alati otsida kasutuses olevate paaride hulgast. Seetõttu olid lapsed ka tavaliselt veidi kulunud ja nõelutud välimusega.

Vanasti oli ikka iga talupidamise juures lambaid ka näha, tänapäeval aga kuuleb määgimist harva. Lambaid justkui pole, aga kinda kudujaid on. Kindamustrid kord keerukamad, kord lihtsamad, ise välja mõeldud või naabrinaise õpetatud.
Arengukava talvel koostama asudes otsisid maanaised välja ka oma kindad. Ja mõtlesime, et näitame neid teistele ka. Esialgse plaani kohaselt pidi meie arengukava valmimagi emadepäevaks, kuid elus tuleb vahel ette ootamatusi, mis ei olene meist ja juhtus nii, et me seda valmis ei saanud.
Küll aga olime kokku kogunud paraja portsu kindaid ja plaanisime neist väikse väljapaneku teha. Kuna meie selts asub vanas Kodavere kihelkonnas, tahtsime rohkem teada saada meie piirkonna mustritest ja selleks palusime appi Reet Piiri Eesti Rahva Muuseumist. Reedal oli ette valmistatud loeng Kodavere kinnastest, mis oli äärmiselt põnev ja hariv.

Reet Piiri loengut pidamas

Eesti Rahva Muuseumis olevad Kodavere mustrite näidised.

Rattakiri

Lambasilmakiri

Elgukiri

Kärbsekiri

Maanaiste väljapanek

Väljapanek koos poolelioleva tööga

Reet Piiri sõnul väga levinud Kodavere muster

Rattakiri

Peale kindaloengut olime usinad ja arutlesime naistega arengukava teemadel ka, kuigi ilm oli ilus ja kõik kibelesid aiatöid tegema.

*Meie arengukava kirjutamist ja Kodavere kinnaste loengut rahastab kohaliku omaalgatuse programm