Mida maanaised 1937.aastal maal tegid?

Tõenäoliselt on tolleaegsetel seltsidel olnud ühesugused põhikirjad - miks muidu on külanimi käsitsi kirjutatud

Maanaised elasid enamasti oma talus. Hoidsid korras majapidamise ja kasvatasid lapsi. Ilmselt püüdsid nad kõike seda teha oma parema äranägemise järgi, kus eesmärkideks oli tõhusamate keskkonnatingimuste ja edumeelsema õhkkonna loomine.
Sellest annab aimu ka maanaiste 1937. aasta põhikiri, mis meil säilinud on. Maanaisteseltsi eesmärgiks oli siis maarahva kodumajanduse edendamine ning naiste kultuurilise ja majandusliku olukorra parandamine. Selle saavutamiseks oli terve rida erinevaid tegevusi, mis väärivad tähelepanu ka tänapäeval. Ei ole teada, mil määral selts seda kõike korraldada jõudis, kuid kui need punktidena välja toodud on, siis ilmselt ikkagi nendega jõudumööda tegeleti.
Näiteks oli ülesandeks välja selgitada maarahva kodumajanduse seisukord, puudused ja tarvidused ning edendada maanaise kui kodumajanduse juhataja kutsele vastavat haridust. Küllap oli seltsi suureks sooviks tõsta perenaiste teadlikkust, sest kodumajanduskoole üle Eesti oli rajatud mitmeid, kus vastavat haridust omandada võimalik.
Mari Raamot  kirjutab raamatus "Minu mälestused I-II" oma kooli rajamisest ja tegemistest.

Seltskonnategelane ja kodundusõpetaja, Eesti naiskodukaitse liikumise alusepanija Mari Raamoti mälestusteraamat

Sahkapuu Põllutöö- ja Majapidamiskool* Tartumaal tundus noortele perenaistele sobivat - mida kõike seal õppida ei saanud: taimeteadust, keemiat, füüsikat, geomeetriat, põllutööd, karjakasvatust, piimaasjandust, linnukasvatust, aiatööd, mesilastepidamist, inimese ja kodulooma tervishoidu, rehkendust ja raamatupidamist, eesti, vene ja saksa keetl, kunstkanga kudumist, näputööd, rõiva- ja pesuõmblust, pesupesemist, triikimist, toitude ja keediste valmistamist. Kui kellelgi oli ümbruskonnas õnnestunud vastav haridus omandada, tuli see kasuks kõigile, sest ikka ju vahetati kogemusi ja mõtteid.
Seetõttu oli seltsi ülesanne toime panna ka kursusi, koosolekuid, loenguid, õppereise, näitusi, võistlusi, pidusid ja pidada üleval koole, raamatukogusid, lugemislaudu, vanadekodusid, nõuandepunkte, instruktoreid.
Maanaisteselts õhutas maarahva hulgas kodude korraldamist, kaunistamist ja tervishoiu olude parandamist; arendas perekonnaelu, emade eest hoolitsemist, kodust lastekasvatust ja haigeravitsemist; edendas rahva toitumisolude parandamist ja keetmisoskust. Samuti tõstis naiste käsitöö oskust; edendas koduloomapidamise ja aiatöö oskust maanaiste hulgas. Kui põhikirjas kõik need punktid välja toodud olid, siis oli ka kursuste ja loengute korraldamine kohapeal lihtsam.
Nii need naised maal rahulikult toimetasid. Aga varsti muutus kõik.

*Antud kool tegutses aastatel 1911-1918, olles eeskujuks paljudele järgnevatele kodumajanduskoolidele